Saage tuttavaks -
Teie ees seisavad Hiirepoisid Juku ja Kalle, kes on oma talvekodus juba päris suureks kasvanud!
Talvekoduks on hiireperel vana maja pööningukamber,kus
leidus igasusgust paberi-ja muud äravisatud prahti, nii et talv sai mõnusalt
soojas üle elatud.
Nagu tavalisel argipäeval – on hiirepoiste ema-isa
läinud toidujahile ja Jukul ja Kallel on
tavapäraselt igav sääl pesas põõnata. Hiirepoiss
Kalle, kes on kasvult suurem ja ka enda
arvates kindlasti nutikam, arvas, et võiks
lahkesti minna jalutama. Veidi väiksem Juku punnis küll vastu,kuid ei tahtnud
üksinda pessa ka jääda. Nõnda asuti teele, Juku sibas hoolega Kalle jälgedes ja
värises iga väikse krõpsu peale,mis ümbrusest kuulda oli.Ümbrus oli tõepoolest
suur ja hirmuäratav, nii et võttis vuntsid ka värisema.
Hiirepere on tegelikult põlluhiirte pesakond ja nende
suvekoduks on põld, nii need hiirepoisid siis tahtsidki põllule minna. Nad ju teadsid, et sääl on
kindlasti palju-palju-palju põnevam, sest kohtab liblikaid ja igasuguseid putukaid. Kindlasti pole seal mitte nii igav
nagu tavalistel koduhiirtel, kes peavad elama keldris ja põranada all tolmu
sees! Kuid oh häda, Kalle ja Juku ei leia väljapääsu auku üles! Sellise ebaõnne
peale läks tuju sellidel ikka väga
pahaks js siis pistis Juku ka tönnima, et temal on kõht tühi ja üldse tahab
koju emme juurde minna. No mis Sa sellisega siis teed või oled või kuhugi
lähed? Hiirepois Kalle lõi käega, kamandas Juku kohe pessa tagasi, ja mõtles
endamisi, et homme peab minema üksinda
rändama. Ja Juku saab kaasa alles siis
kui on veidi julgust kogunud ehk siis sama suureks ja nutikaks saanud kui Kalle
ise. Iseasi, kas ta ikka nii nutikaks ikka saab J, muheles Kalle.
No comments:
Post a Comment